* tundmatuks jääda sooviv photopointi töötaja
olen rääkinud, miks massimeedias puudub komunikatsioon nõudja ja pakkuja mutatsiooni tõttu – nüüd: kuidas pakkumise asemel on haamrigapeks.
olen rääkinud kunstnikudiplomist – nüüd: kuidas minu fotoõpingud aitavad vinguda.
olen rääkinud tavakasutajast – nüüd: kuidas haamrigapeks tõstab nõudjas iroonianivood.
lisaks: äriideed.
esmalt süüdistan ja haletsen ennast. järgnevalt – böää, olen laisk. böää, olen pohhuist.
nii, nüüd kus see tehtud, kõdistame photopointi frigiidset g-punkti. fakt: tartu kaubamaja photopoint ja tallinna vana-viru fotoluks kasutavad sama frontier’ digilaborit. fakt: ühest tulevad mustvalged pildid mustvalgetena, teisest kollaste, punaste, roheliste või nende kõigi kireva seguna. arvake, kummast. siin on esimene võrdlus (seatud minu monitoril silma järgi, seega efekt ei pruugi Sinu monitoril sama olla)
teiseks sain ma alloleva lillefoto tagasi ilma raamita, kuigi ta oli täpselt 10-15 ja 300dpi. oma laiskuse ja pohhuisimi tõttu ei ava ma kunagi ümbrikut leti ees, mis muudab mu ideaalseks vägistatavaks, aga samas pole mus jultumust imbetsillide peale pahandama hakata (sissekandes viisakuse kohta mainisin oma usku inimeste headusesse) ja küsima, et mis ulmekuradifilmilikel põhjustel peaks nende arvates must raam olema pildiga normaalselt kaasaskäiv osa, mis de facto eemaldada tuleb (a la raam tekib pildistamisel ja ma tegelt ei taha seda? a la raam tekib photoshopis pildi suuruse õigeksseadmisel, aga ma ei taha seda?). ma ei hakka pahandama, kui olen ise samasugune, mis siis, et vahest mõnes teises valdkonnas.
tarbijakaitseameti huvisfääri kuuluvaid blogisissekandeid on eestis teisigi, seega palun ma käesoleva tavapäraselt unustusehõlma alla varjata ning sõimata parem netikommentaarides valitsust ja riigikogu ning grillida end jaanipäeval vorstiks.
ma olen kunstnik, mitte töötav inimene ja ma tõesti ei taha photopointi tööle minna ainult sellepärast, et see järjepidev pe*sen*kk seal ükspääv veidigi kontrolli alla saaks. seda, kuidas teise inimese tellimusega käituda, mulle koolis ei õpetatud – ma tulin selle peale ise. milles siis asi? miks mitte nemadki? halb aura?
võib-olla sobikski siia lisada üks äriidee, õigemini tarbijasõbraliku veebilehe kondikava. kuna valitsus isiklikult (seda on nii vahva öelda) sulges mu domeeni www.infovaegus.ee, siis tahaksin välja tulla uue lehega www.misjuhtubkui.ee – see töötaks sarnaselt vonneguti GRIOTile, kuid kasutab enam veebist saadud infot kui manuaalselt sisestatut, koostades päringutele vastuseks sõnapilve. nii saaks emad lastele tundmatute marjade söömise keeldu leheküljel misjuhtubkui.ee ilmunud hirmsa sõnapilvega kinnitada. nii saaks tavakasutaja aimu, mis juhtub tema piltidega digilaboris. ja kui misjuhtubkui.ee oleks juba aasta alguses üleval olnud, oleks võib-olla aimugi saadud, et näiteks:
