arieli kommentaarist jäi kummitama, seega räägin natuke. (ilu)ideaalidest –
on muidugi võimalik leida keskmine ilustandard, kuid ideaal on individuaalne. mina sõidaks igavesti vana mustangiga, keegi teine aga uuega. nii me siis vaataks teineteist altkulmu. üritasin ka sellest dolly partoni mainimisest asja saada, aga ei oska kommenteerida. ilmselt tuleb seal tegu midagi bioloogilise vananemisega ja staarirolli nimetustesse uppunud inimese paratamatuse kirjeldamisega.
point on muidugi point – inimene tahab valikuvõimalust. äkki ma tõesti tahan kalevi uudisteportaali ja et kõiki telekanaleid vahendaks kalev-meedia. säh sulle siis, stv ja su koristajatädi, kes kogu aeg harjaga nii ettevaatamatu, et mul netiauke kui juustus on! kruuda on harjaga palju ettevaatlikum.
emotsioone on igasuguseid. mõned udusemad ja tugevamad kalduvad igavikku ning tõmbavad olematusega ühinemise poole, teised panevad tegema valikut, millist autot osta. või kui raha pole, siis peeretama niisama vaba ajakirjanduse kroonijuveelis teemadel ‘kui kasuahnus puuduks’ jne. aga uue kui vanast parema üle iroonitsemine on mind varemgi köitnud. inimene on võimeline harjuma, aga et ta seejuures viriseb, on ju märk, et uue mudeli loojad ongi just sellele harjumisele lootnud ning põlve peal nokitsetud kaunikene on äärmisel juhul rahuldav, aga kindlasti mitte suurepärane.
ja kui taas silvi overwrighti mainida, siis kirjutatakse ju ka pärisnimesid üle e. represseeritakse psüühiliselt nimetaju. kui ma guugeldan xkr, aga vastu vaatab mondeo, hakkan ma õhetama häbist, et äkki ma tegin kirjavea või muu. nostalgia juba kord on emotsionaalse ruumi osa. piiritletud uusversioonide poolt muidugi. nostalgia, ma mõtlen.
p.s. kuna avastasin ülima üllatusmuigega, et sirp andis 1. jaanuaril välja nimetamise-eri (see on umbes nagu mõelda, et mis oleks, kui toodetaks maasikamoosi pritsivat vibraatorit ja seda müüdaks apollos põnevike kõrval ning järgmisel päeval avastadki moosi-vova ludlumi naabrina ilutsemas), seega järgmisel korral ilmselt pasundan selles torus, sest paar proovitörtsu e. äramainimist on ju juba aset leidnud ometi.
siiralt teie,

on muidugi võimalik leida keskmine ilustandard, kuid ideaal on individuaalne. mina sõidaks igavesti vana mustangiga, keegi teine aga uuega. nii me siis vaataks teineteist altkulmu. üritasin ka sellest dolly partoni mainimisest asja saada, aga ei oska kommenteerida. ilmselt tuleb seal tegu midagi bioloogilise vananemisega ja staarirolli nimetustesse uppunud inimese paratamatuse kirjeldamisega.
point on muidugi point – inimene tahab valikuvõimalust. äkki ma tõesti tahan kalevi uudisteportaali ja et kõiki telekanaleid vahendaks kalev-meedia. säh sulle siis, stv ja su koristajatädi, kes kogu aeg harjaga nii ettevaatamatu, et mul netiauke kui juustus on! kruuda on harjaga palju ettevaatlikum.
emotsioone on igasuguseid. mõned udusemad ja tugevamad kalduvad igavikku ning tõmbavad olematusega ühinemise poole, teised panevad tegema valikut, millist autot osta. või kui raha pole, siis peeretama niisama vaba ajakirjanduse kroonijuveelis teemadel ‘kui kasuahnus puuduks’ jne. aga uue kui vanast parema üle iroonitsemine on mind varemgi köitnud. inimene on võimeline harjuma, aga et ta seejuures viriseb, on ju märk, et uue mudeli loojad ongi just sellele harjumisele lootnud ning põlve peal nokitsetud kaunikene on äärmisel juhul rahuldav, aga kindlasti mitte suurepärane.
ja kui taas silvi overwrighti mainida, siis kirjutatakse ju ka pärisnimesid üle e. represseeritakse psüühiliselt nimetaju. kui ma guugeldan xkr, aga vastu vaatab mondeo, hakkan ma õhetama häbist, et äkki ma tegin kirjavea või muu. nostalgia juba kord on emotsionaalse ruumi osa. piiritletud uusversioonide poolt muidugi. nostalgia, ma mõtlen.
p.s. kuna avastasin ülima üllatusmuigega, et sirp andis 1. jaanuaril välja nimetamise-eri (see on umbes nagu mõelda, et mis oleks, kui toodetaks maasikamoosi pritsivat vibraatorit ja seda müüdaks apollos põnevike kõrval ning järgmisel päeval avastadki moosi-vova ludlumi naabrina ilutsemas), seega järgmisel korral ilmselt pasundan selles torus, sest paar proovitörtsu e. äramainimist on ju juba aset leidnud ometi.
siiralt teie,



