ühel päeval üllatusin, kui mulle mitme erineva inimese poolt märkusi sadas, et meie mees tuleb tartusse. isegi 8-aastaseid fänne on olemas, nagu tuleb välja. aga mis siis? aga mis pagana siis? eugen j isotamm on juba kaua aega tartus, aga kedagi ei koti. milline alandus!
tegelikult tahtsin ma muust rääkida, aga ma ei mäleta enam hästi, mis see oli, sest mu märkmik varastati ära ja seal oli mõttelõng juba liikuma hakanud. arutlesin vist midagi säästueelarve kohta ja kiitlesin, kui hästi töötab usb-hiir, mille ostsime maximast 15 krooni ja 90 sendi eest, sest 890 krooni eest ostetu on juba kord garantii korras uue vastu vahetatud ja suri samuti hiljuti ära, sest korralikest arvutialastest poodidest ei leia just palju hiiri, mille juhtmed pole juuksekarva jämedusega ning traadita variandid on veel kallimad. seega soovitan kõigile ametnikele seda hiirt, mille ostsin, sest see peab hästi vastu ja on odav. selle paar miljonit, mis riik teie hiirte pealt aastas kokku hakkab hoidma, saan mina hea idee eest endale.
lisaks teen ettepaneku võtta mind tööle pininfarina asemele.
Sildid: säästueelarve, vargad
