…kuid oma pihk ei tunne ka mõnu

pakkuge pommuudis, mille kohta teen eugenliku allavööd-nalja. kes arvas ‘midagi lehelt celebritygossip24.ee (kunagine elu24)’, see saab 6 punkti. kes arvas ‘midagi kodijärve city äärmuslikest tegemistest’, saab 1 punkti. kes aga ‘midagi armsat nokudest’, saab 8 punkti.
võinojah. aga kust siis alustada? näiteks meenutusega eurointegratsioonist väljundikambris, kui selle uks lukku ei käi. üks privaatsemaid kohti või üldse midagi, mis meenub. peenisepikendused sinna tihtipeale ei mahu (nt linnamaastur e. suv / kõik need väidetavad marid, kelle panemisest sa oma klassikaaslaste ees uhkustad, kui mata ja geograafia vahel sigaretitossu alla sunnid / kaheksameetrine strap-on, zuumi lõppasendis kümnemeetrine) ja seega jääb üle tegeleda vaid sellega, mis parajasti olemas, n.ö. käes on. porgand! kurk! banaan! baklažaan! ei, tegelikult linnamaastur mari, kaheksameetrine. kõiksorti seksiskandaalide, seksiharjumuste ja muuga tuimestatakse kasutaja taju. cosmo lehvitab sõnaga ‘orgasm’ tuult, kuid rahvas jääb selle kena briisi saatel hoopis õndsalt magama ning ei pane enam tähelegi, kuidas hoopis varjatumad orgasmid indiviide alal hoiavad. need on sedalaadi nusserdamised, mis peaks sinu isiku olemasolu igal ajal maksma panema, nii et mäletataks su kohalolu, ütlemisi, tegemisi ja laadi. milline rahuldus! (nimetatakse vahel ka õnneks.)
siis on veel sundprostitutsiooni sutenöörid. (nimetatakse vahel ka tööks, vulgaarslängis kõmuajakirjanduseks.) ehk miks albert pükse ära ei võtnud, kui putin võttis. väljundikambrimüsteerium! on ju vahe, kas sa võtad aias muru niites särgi ära, kui sul palav on, või sa lähed pärast seda ka puhtjuhuslikult naabri ukse taha bensiini ja talviseid suusatamisplaane küsima, tehes nibude välkudes johnny bravot. miks peaksid sa püksid alla laskma mujal kui privaattsoonis? adhuc prolates?
seega – oma pihk ei piparda, kuid ta ei tunne ka mõnu, mis wi-fi situatsioonis e. till-tull olukorras on üsna tihti olemas. (või siis ka ro-ro variandis, ärgem diskrimineerigem.) täit garantiid aga pole ju siingi, lisaks on kahtluse all garantii mõiste (nt remont pole garantii ajalgi garanteeritud, sest asjaga on seotud inimesed, kes teadupärast ei peaks millegagi seotud olema, et asi toimiks, kuid nii poleks ka neid kohati vajalikke institutsioone, millega nad praegu seotud on). garantiivaeguse juuresolekul ongi kogu see kargamine ainult tühikargamine. kukel on suled suurest ställ-modereerimata enesekindlusest puhvis ja selle sahmimise varjus laseb kana varvast.
härjamunaomlett.

õige vastus eelmise nädala küsimusele on ‘reisisaatjad’
seekord leidke postitusest kõige ebapraktilisem ese

Advertisements

Autor: isotamm

fiktiivne šokikunstnik eugen j isotamm on esteetiline ja jõhker. maskuliinse absurdi miinisondeerija: kontseptuaalne, väheatraktiivne, kitsa silmaringi ja rinnaga. faktid ja uurimistöö, sotsiaalne keskkonnateadus, kolumniõigus poliitikas - neid ega omavahelisi sohilapsi eugen ei tunnista, tema eesmärgid on kõrgemad. valge kaamli taga seisab analüüsiv loovus, käsitlemas ühiskonna iluvigu viisil, mis kedagi ei huvita. tema kurblik naer ei taha kedagi iial solvata - eugen vaatab enesesse ja kekutab peegli ees, tahtes vajuda ühte kunsti, apostelnegatiivsuse ja eelkõige olematusega, milles on kõik. nii kauapüsiv elu, püsivad väärtushinnangud kui ka prioriteedid, mis ei maksa midagi. ka narcissus jõllitas oma peegeldust, kuid pygmalion on siinkohal tähtsam. teadmine, et ma pole oma arvamuste, vaadete, emotsioonidega üksi, vaid üksi teiste seas, on hea ajend veebipäeviku alalhoidmiseks. kui kunstnik ei armasta oma loomingut, pole armastust olemaski. tarka juttu võib rääkida mitmeti. tähtis on eetiline ausus, millega autor on ettevaatlik ja oskuslik käsitsema kaaskodanikku kui ebavõrdset võrdsuses. 'inimene ja ühiskond' ei pea tähendama argumenteeritust, vastupidi - vaba ajastukirjandus on meeldiv siis, kui ta võrdleb end teistega, jättes kõrvale ametliku kuivuse ja 'logiraamatu' algupärase tähenduse täitmise tühisuse. kui maine hoidmine midagi tähendab, siis praegu veel ajalehed. samas - uksed lähevad praokile juba kõikjal ja arvamusveergude või kinoarvustuste puhul on näha ka noorte rollerimeeste kirjasülge. kitsipungina arvan teisalt, et blogosfäär või nett üldse on rohkem selle 'tasuta' muljega ning osalise infohoolikuna hindan kõrgelt urisevat kasti, mille küljes monitor.

4 thoughts on “…kuid oma pihk ei tunne ka mõnu”

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s