kange kalev, sõda tee ja mitte sugu*

* Kui viimaks taevast läinud valge lind
ei kodus ära vend siis enam tunne mind
veokoormast metsamänd ei silma palki
kahjunõude kops saab kokkupõrkes vastu südant kalki
jääb vaevsaks tants ja noorgi koiva-ast
veel kodutrepil lonkab, komistab ja tukub
klaaskontides lõpmata ”minna” mängib lugu
kange kalev, sõda tee, ja mitte sugu
küll teen

Advertisements

Autor: isotamm

fiktiivne šokikunstnik eugen j isotamm on esteetiline ja jõhker. maskuliinse absurdi miinisondeerija: kontseptuaalne, väheatraktiivne, kitsa silmaringi ja rinnaga. faktid ja uurimistöö, sotsiaalne keskkonnateadus, kolumniõigus poliitikas - neid ega omavahelisi sohilapsi eugen ei tunnista, tema eesmärgid on kõrgemad. valge kaamli taga seisab analüüsiv loovus, käsitlemas ühiskonna iluvigu viisil, mis kedagi ei huvita. tema kurblik naer ei taha kedagi iial solvata - eugen vaatab enesesse ja kekutab peegli ees, tahtes vajuda ühte kunsti, apostelnegatiivsuse ja eelkõige olematusega, milles on kõik. nii kauapüsiv elu, püsivad väärtushinnangud kui ka prioriteedid, mis ei maksa midagi. ka narcissus jõllitas oma peegeldust, kuid pygmalion on siinkohal tähtsam. teadmine, et ma pole oma arvamuste, vaadete, emotsioonidega üksi, vaid üksi teiste seas, on hea ajend veebipäeviku alalhoidmiseks. kui kunstnik ei armasta oma loomingut, pole armastust olemaski. tarka juttu võib rääkida mitmeti. tähtis on eetiline ausus, millega autor on ettevaatlik ja oskuslik käsitsema kaaskodanikku kui ebavõrdset võrdsuses. 'inimene ja ühiskond' ei pea tähendama argumenteeritust, vastupidi - vaba ajastukirjandus on meeldiv siis, kui ta võrdleb end teistega, jättes kõrvale ametliku kuivuse ja 'logiraamatu' algupärase tähenduse täitmise tühisuse. kui maine hoidmine midagi tähendab, siis praegu veel ajalehed. samas - uksed lähevad praokile juba kõikjal ja arvamusveergude või kinoarvustuste puhul on näha ka noorte rollerimeeste kirjasülge. kitsipungina arvan teisalt, et blogosfäär või nett üldse on rohkem selle 'tasuta' muljega ning osalise infohoolikuna hindan kõrgelt urisevat kasti, mille küljes monitor.

One thought on “kange kalev, sõda tee ja mitte sugu*”

  1. ma pole kaua juba enda sissekandeid pealkirja ”seletus” all kommenteerinud. siinkohal ajan munad kiilaks ja asun asja kallale.
    kuigi esmareaktsioon kalevi uudisteportaali reklaami nähes tõi meeltesse hoopis richard bransoni ja virgini, mille nime all tehakse kõike lennukite lennutamisest kuni eliit-oraanuste pühkimiseni, tundus logo visuaalne ühildatavus coca-comaga samavõrd ahvatlev. kas või see punane värv. ei mingit sinist linti ja naabrite laimat kadedakstegev ‘1802’ kogu since’iga ja muu. selles suhtes olen nõus blog.ip.uu otsast tabatud mõttega, et kalev on meie lapsepõlve jalge all purustanud.
    estonian air olevat raskustes? aga kalev air? või kruuda-cruise, mille paradiisipurjed tallinn-stockholmi liinil argimuresid unustama panevad?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s