capslockiga ninnu-nännutamine tuimestab kollektiivset alateadvust

kakskeelne meedia peaks olema mitte orientatsiooni-, vaid tõlke-. areeni pöördel võiks kohvri asemel olla tõlgitud areen.
miks on kasulik poliitiline meediavale? öeldakse, et ta tegi seda. kuigi ei teinud – rahvas arvab nüüd, et tegi. järgneb ‘süüst puhtakspesemine’, mida rahvas ei usu (‘aga vaene maksab kongis kõik ekstsessid’). selline valitsejate kontrollitud meedia tundub absurdne, kasutu nikutamine. ma ei usu monopoliseeritud ajakirjandusse. pigem üritavad ajakirjanikud tunduda adekvaatsed ja haritud. vabavormilised arvamusnupukesed on süsteemi enda tasakaalustus – natuke familiaarsemat siia-sinna, et hammas ei põruks. riigivõim ei tee saadet ‘krimi’, et meile näidata, kuidas seaduse järgimine meid ilusana hoiab. seda saadet teevad idealistid ja naiivsed, kes üritavad tunduda adekvaatsed ja haritud. csi ja muu kumulatiivne krimivisuaal-pleasure ütleb, et ‘sind saadakse kätte, punkt.’ kuigi seda läbi imago, mis peaks entsüklopeedias ‘hüperreaalsuse’ kõrval olema. kes ja milleks sellise malli juures tootis saadet ‘112’ (minupoolset nuttu ja hala saanud varem kandes ‘ultravägivaldne kauapüsivate dünastia libastub jahtunud pudrul: munas kana’)? ‘kiirabihaigla’, ‘dr house’, ‘grey anatoomia’ näitavad, et inimesed, kes meiega haiglas tegelevad, on mures ka enda pärast ning pole robotid, kes tunnetest vabad. in-your-face stiiliga 112 aga on krimi tootmisviisiga saade, mis tekitab küsimuse, kas see haige on kurjategija ning tema haigus moraalivastane jõhkrus? mis jutlust peab adekvaatne ja haritud ajakirjanik meile nüüd – ärge saage terviserikkeid? meil on vaja nanoroboteid, et ei peaks kokkukukkuja eest vastutama? aga ei, siis pole ju meedik enam kangelane. ‘ma olen suurkuju hallipäises ühiskonnas, kus tehnoloogia kustutab tulekahjud (california saved, arnie in estonia) ja hoiab ära kuriteod. kangelasi pole. igaüks on kangelane. aga samas ega ükski tehnoloogia vist ületa inimlikku lollust.

sellel nädalal vaatajaloosis kaks küsimust:
kelleks tahtsite lapsena saada?
kelleks te tahaksite nüüd lapsena saada?

Advertisements

Autor: isotamm

fiktiivne šokikunstnik eugen j isotamm on esteetiline ja jõhker. maskuliinse absurdi miinisondeerija: kontseptuaalne, väheatraktiivne, kitsa silmaringi ja rinnaga. faktid ja uurimistöö, sotsiaalne keskkonnateadus, kolumniõigus poliitikas - neid ega omavahelisi sohilapsi eugen ei tunnista, tema eesmärgid on kõrgemad. valge kaamli taga seisab analüüsiv loovus, käsitlemas ühiskonna iluvigu viisil, mis kedagi ei huvita. tema kurblik naer ei taha kedagi iial solvata - eugen vaatab enesesse ja kekutab peegli ees, tahtes vajuda ühte kunsti, apostelnegatiivsuse ja eelkõige olematusega, milles on kõik. nii kauapüsiv elu, püsivad väärtushinnangud kui ka prioriteedid, mis ei maksa midagi. ka narcissus jõllitas oma peegeldust, kuid pygmalion on siinkohal tähtsam. teadmine, et ma pole oma arvamuste, vaadete, emotsioonidega üksi, vaid üksi teiste seas, on hea ajend veebipäeviku alalhoidmiseks. kui kunstnik ei armasta oma loomingut, pole armastust olemaski. tarka juttu võib rääkida mitmeti. tähtis on eetiline ausus, millega autor on ettevaatlik ja oskuslik käsitsema kaaskodanikku kui ebavõrdset võrdsuses. 'inimene ja ühiskond' ei pea tähendama argumenteeritust, vastupidi - vaba ajastukirjandus on meeldiv siis, kui ta võrdleb end teistega, jättes kõrvale ametliku kuivuse ja 'logiraamatu' algupärase tähenduse täitmise tühisuse. kui maine hoidmine midagi tähendab, siis praegu veel ajalehed. samas - uksed lähevad praokile juba kõikjal ja arvamusveergude või kinoarvustuste puhul on näha ka noorte rollerimeeste kirjasülge. kitsipungina arvan teisalt, et blogosfäär või nett üldse on rohkem selle 'tasuta' muljega ning osalise infohoolikuna hindan kõrgelt urisevat kasti, mille küljes monitor.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s