kasepäts valgel kaamlil, käes dildokrutsifks –

– suus karje ja see kõik kasu eesmärgil

kui inimesel puuduks kasu mõiste. III maailmasõja järel leiti, et asi on tunnetes ja algas nende kõrvaldamine, mis loomulikult tõi seerumist hoiduva opositsiooni, kellele equilibria tetragrammaton-kleerikud ülikaunilt kuule keredesse kruvisid (kuigi kunst oli ometi keelatud). kleerikud ei tundnud, et peavad seda tegema, vaid neil oli info, et peavad. niipalju siis emotsioon-teadmistest.

vastanduvad ka tinglikud üldise kasu ja isiliku kasu mõisted. sõja retseptis on ikkagi tunded, mis tekivad erinevate kasulootuste kokkupõrkes. kuid – ‘siis on mul kahju, aga pean su duellile kutsuma’ jääb tahaplaanile ning ‘ise sa norisid, vana tõhk, nüüd tungin ma su tsiviilelanikke ja nende omandit hävitades sinu riiki, saadan hukkunute arvelt liinile miljoneid praktiliselt väljaõppeta poisikesi, laastan igasuguse majanduse, kujundan terve maailmajao ümber kultuurita kuumaastikuks’ jne on juba tunduvalt aktuaalsem. selline mehelik ‘kogu jalgratta eest’ unelm oma vaenlane häbistada ja ongi unustatud kasu, selle asemel on veritsev riik ning silmapiir, mille taha riik projitseerib end impeeriumina, on samuti kaka lõhnaga ja kuidagi ebameeldivalt ebamäärane.

kasu saab lõigata ka kasu puudumise hirmu külvates. kui kaamli omahind on 20 naist ja sa ostad kaks 30 naise eest, oled sa tunde eest, et kümnest naisest mitteloobumise järel on sul änksamad kaamlid, saanud endale ilmselt suht tavalised kaamlid. agentuur nsr aga levitab tõde, et põrnikad suudavad kanda endast tuhandeid kordi suuremat raskust. oskus põrnikatransporti kultiveerida on aga rohkem väärt kui su uued kaamlid ja vanad kokku, naistest rääkimata. ja kasu sellega jändamisest ei paista kuskil. seega jääb ära.

valuuta üldse kui ‘hõlbustav vahend’ asjade vahetamises ja vahendamises on ülim simulatsioon, nagu vana hea sõber baud ütleb. loogiline ju, et asjade väärtust ei hävita paremini miski muu kui väärtust tähistav sümbol, mida selle väärtuse asemel kasutatakse.

seekord vaatajaloosi küsimuseks: kes on peast segaseim?
I) vahur kersna
II) roy strider
III) eugen j isotam
auhinnaks tasuta ligipääs kõikidele ‘kauapüsiva’ postitustele

Advertisements

Autor: isotamm

fiktiivne šokikunstnik eugen j isotamm on esteetiline ja jõhker. maskuliinse absurdi miinisondeerija: kontseptuaalne, väheatraktiivne, kitsa silmaringi ja rinnaga. faktid ja uurimistöö, sotsiaalne keskkonnateadus, kolumniõigus poliitikas - neid ega omavahelisi sohilapsi eugen ei tunnista, tema eesmärgid on kõrgemad. valge kaamli taga seisab analüüsiv loovus, käsitlemas ühiskonna iluvigu viisil, mis kedagi ei huvita. tema kurblik naer ei taha kedagi iial solvata - eugen vaatab enesesse ja kekutab peegli ees, tahtes vajuda ühte kunsti, apostelnegatiivsuse ja eelkõige olematusega, milles on kõik. nii kauapüsiv elu, püsivad väärtushinnangud kui ka prioriteedid, mis ei maksa midagi. ka narcissus jõllitas oma peegeldust, kuid pygmalion on siinkohal tähtsam. teadmine, et ma pole oma arvamuste, vaadete, emotsioonidega üksi, vaid üksi teiste seas, on hea ajend veebipäeviku alalhoidmiseks. kui kunstnik ei armasta oma loomingut, pole armastust olemaski. tarka juttu võib rääkida mitmeti. tähtis on eetiline ausus, millega autor on ettevaatlik ja oskuslik käsitsema kaaskodanikku kui ebavõrdset võrdsuses. 'inimene ja ühiskond' ei pea tähendama argumenteeritust, vastupidi - vaba ajastukirjandus on meeldiv siis, kui ta võrdleb end teistega, jättes kõrvale ametliku kuivuse ja 'logiraamatu' algupärase tähenduse täitmise tühisuse. kui maine hoidmine midagi tähendab, siis praegu veel ajalehed. samas - uksed lähevad praokile juba kõikjal ja arvamusveergude või kinoarvustuste puhul on näha ka noorte rollerimeeste kirjasülge. kitsipungina arvan teisalt, et blogosfäär või nett üldse on rohkem selle 'tasuta' muljega ning osalise infohoolikuna hindan kõrgelt urisevat kasti, mille küljes monitor.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s