Jalajäljed piiratud fantaasiani

Võtteplatsil pildistamine on Isotammele esmakordne, kuid tema õnneks on valik lähikondse ja odavaeelarvelise lühifilmi kasuks andnud turvalisust. Georgi või Rambo juures oleks vastutusevärin ilmselt pildi peal liialt nähtav. Hingevõbinatele aga “Kiim” võlgu ei jää. Siin on vabadust, mida ei piira viisakus.

Avapaugu lööb lahti tume ja asjakohane kabistamis-stseen. Pudeli, pokaalide, viinamarjade ja roosiga laua taga diivanil aeleb ekstaasis paarike. Ühtaegu räme ja kodune. Võib-olla said trumbid sellega liiga kiirelt käest mängitud, kuid vähemalt saab vaataja kohe infot, mis vähemalt järgmise pildi juurde kutsub.
Filmikaamera ilmub alles kümnendal fotol, kuid selleks ajaks on juba nähtud juustele seksikat tuult puhuvat fööni ja tegelaskujud seeriaga suhetesse pandud. Nende suhete kaudu on “Kiim” absurdikomöödia, mis oma ettekandes igati tõsiseks üritab jääda. Rõhutud on arvatavasti samasugusele juhusele, millest liikuva pildi kiirus vaataja silmas mööda pääseb, kuid foto üksisuses omaette aurale pretendeerima asub.
Isotamm otsib võimalust lihtsaid olukordi keeruliseks looks jutustada ning kiimleb selle järele, mis jooksvale lindile ei jäänud. Ta otsib tähtsa silma rolli, osutab pungitavatele kohtadele; uurib pakendit, milles olnud toode juba lavalaudu kääksutab. Samuti kohtuvad tema kaadriotsijas isikud, kes filmis endas teineteisele võõraks jäävad. Roosiga armurüütel, kes elab vaid halli talupoja eneseprojektsioonina ning viimase ametlik kaasa (ühel kahest ainuksesest värvilisel ja nimega piltidest “Nagu Banderas karjäärinaisele”). Või seesama karjäärinaine tuulutamas stseeni, mille kabistamised on vaid mõtteakti vili. Aimatav objektiivsusepüüdlus ja anti-häma-tabletid ainult äärmiselt vajalikku otsivale videokaamerale, klaasipuhastaja kapile visatud kopsuprillidele.
Delikatessidesse laskumata pole aga “Kiim” kuigi eriline muude sõpruskonna koosviibimistel pildistatud maskiballijäädvustuste hulgas, kus Isotamm käitub äraootava seisukohaga vaatlejana ja loodab sensori tundlikkusele. Samuti audientsi kaastundele. Samas tugitoolisportlase piiratud fantaasiast pigistatud kehavõiet klišee ja omakorda sellegi koostisosadega kujutades jätab ta ikkagi ka teistele mõtteruumi. Kas või pihku itsitada kohtades, kus kujuteldavad kiimad köögis nõudekolinal jõudu koguvad.

Riho Aldusk 27.11.2007

Advertisements

Autor: isotamm

fiktiivne šokikunstnik eugen j isotamm on esteetiline ja jõhker. maskuliinse absurdi miinisondeerija: kontseptuaalne, väheatraktiivne, kitsa silmaringi ja rinnaga. faktid ja uurimistöö, sotsiaalne keskkonnateadus, kolumniõigus poliitikas - neid ega omavahelisi sohilapsi eugen ei tunnista, tema eesmärgid on kõrgemad. valge kaamli taga seisab analüüsiv loovus, käsitlemas ühiskonna iluvigu viisil, mis kedagi ei huvita. tema kurblik naer ei taha kedagi iial solvata - eugen vaatab enesesse ja kekutab peegli ees, tahtes vajuda ühte kunsti, apostelnegatiivsuse ja eelkõige olematusega, milles on kõik. nii kauapüsiv elu, püsivad väärtushinnangud kui ka prioriteedid, mis ei maksa midagi. ka narcissus jõllitas oma peegeldust, kuid pygmalion on siinkohal tähtsam. teadmine, et ma pole oma arvamuste, vaadete, emotsioonidega üksi, vaid üksi teiste seas, on hea ajend veebipäeviku alalhoidmiseks. kui kunstnik ei armasta oma loomingut, pole armastust olemaski. tarka juttu võib rääkida mitmeti. tähtis on eetiline ausus, millega autor on ettevaatlik ja oskuslik käsitsema kaaskodanikku kui ebavõrdset võrdsuses. 'inimene ja ühiskond' ei pea tähendama argumenteeritust, vastupidi - vaba ajastukirjandus on meeldiv siis, kui ta võrdleb end teistega, jättes kõrvale ametliku kuivuse ja 'logiraamatu' algupärase tähenduse täitmise tühisuse. kui maine hoidmine midagi tähendab, siis praegu veel ajalehed. samas - uksed lähevad praokile juba kõikjal ja arvamusveergude või kinoarvustuste puhul on näha ka noorte rollerimeeste kirjasülge. kitsipungina arvan teisalt, et blogosfäär või nett üldse on rohkem selle 'tasuta' muljega ning osalise infohoolikuna hindan kõrgelt urisevat kasti, mille küljes monitor.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s