rahvas vajab kangelasi?

tiit joala rahvakangelase-kampaaniast innustatuna teen ettepaneku leida kangelane iseendas. vastutuse hajutamine kellegi teisele lükkamise asemel ongi suur kangelastegu. kui riik on kriisis, tee ise midagi! ei tasu robin hoodile või zorrole ootama jääda, nad on küll visuaalselt efektsed, kuid poliitukutena kehvad.
aga seda on ka eugen j – niisiis pole vahet. isotamm pakub rahvale sõnu, kuid ei puhu neis üles tühje lubadusi. isotamm balsameerib rahvale piibli, kuni see tõmbub kuldkollaseks ja on lõpuks loetav. ära jää mossitades ootama. võta omaks, tervita käega, olematus on.

valimiskomisjoni kuuluvad blog.tr.ee ja 2009.ajaveeb.ee

Advertisements

Autor: isotamm

fiktiivne šokikunstnik eugen j isotamm on esteetiline ja jõhker. maskuliinse absurdi miinisondeerija: kontseptuaalne, väheatraktiivne, kitsa silmaringi ja rinnaga. faktid ja uurimistöö, sotsiaalne keskkonnateadus, kolumniõigus poliitikas - neid ega omavahelisi sohilapsi eugen ei tunnista, tema eesmärgid on kõrgemad. valge kaamli taga seisab analüüsiv loovus, käsitlemas ühiskonna iluvigu viisil, mis kedagi ei huvita. tema kurblik naer ei taha kedagi iial solvata - eugen vaatab enesesse ja kekutab peegli ees, tahtes vajuda ühte kunsti, apostelnegatiivsuse ja eelkõige olematusega, milles on kõik. nii kauapüsiv elu, püsivad väärtushinnangud kui ka prioriteedid, mis ei maksa midagi. ka narcissus jõllitas oma peegeldust, kuid pygmalion on siinkohal tähtsam. teadmine, et ma pole oma arvamuste, vaadete, emotsioonidega üksi, vaid üksi teiste seas, on hea ajend veebipäeviku alalhoidmiseks. kui kunstnik ei armasta oma loomingut, pole armastust olemaski. tarka juttu võib rääkida mitmeti. tähtis on eetiline ausus, millega autor on ettevaatlik ja oskuslik käsitsema kaaskodanikku kui ebavõrdset võrdsuses. 'inimene ja ühiskond' ei pea tähendama argumenteeritust, vastupidi - vaba ajastukirjandus on meeldiv siis, kui ta võrdleb end teistega, jättes kõrvale ametliku kuivuse ja 'logiraamatu' algupärase tähenduse täitmise tühisuse. kui maine hoidmine midagi tähendab, siis praegu veel ajalehed. samas - uksed lähevad praokile juba kõikjal ja arvamusveergude või kinoarvustuste puhul on näha ka noorte rollerimeeste kirjasülge. kitsipungina arvan teisalt, et blogosfäär või nett üldse on rohkem selle 'tasuta' muljega ning osalise infohoolikuna hindan kõrgelt urisevat kasti, mille küljes monitor.

4 thoughts on “rahvas vajab kangelasi?”

  1. näiteks eelmisel aastal algas ajaveebi hääletus 21. aprillil. tuleb vaid sinnamaani ära oodata ning siis panustada parema inimkonna peale. seekord hakkasin ma lihtsalt varem reklaami tegema juba – ega rahva kangelaseks saada ilma eeltööta. lisaks ei nimetaks ma sinu tegevust kannatuseks. see, et sa seda kangelast vajad, on paratamatu ja hingestatud nauding.

  2. ah et siis kirjutad seni kettasse? siin sama meetod piltidega. tõele au andes, mis siin ikka kannatada- paar klõpsu siia ning siis olukorra ülevaadanunda paar klõpsu edasi teiste kangelaste juurde.
    aga kes mees see ees, see!

  3. ei kettasse ega korstnasse. juba praegu on leivad ahjus ja moraalidilemmasid praesaiale määrimine on kavas varsti-varsti.
    kangelasi on muidugi väga palju. kesse neid külastada jõuab?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s